1. Liikmemaksu suurus

Enne hooaja lõppu lahkumisel tuleb tasuda kolme kuu liikmemaks.

2. Liikmemaks ja KOV sporditegevuse toetus

Liikmemaksu määrad kehtivad õpilase kohta, kelle eest saab klubi kohaliku omavalitsuse sporditegevuse toetust. Õpilastele, kelle eest KOV ei maksa või kes määravad sporditegevuse toetuse saajaks mõne teise klubi, lisandub õppemaksule 25 € kuus.

3. Liikmemaksu tasumine

Liikmemaksu tasutakse vastavalt Spordiklubi Ookami spordialase koolituse lepingule.

1. Liikmemaksu suurus

Ühe pere lastele kehtib soodustus 20% alates pere teisest lapsest.

2. Liikmemaksu tasumine

Liikmemaksu tasutakse vastavalt Spordiklubi Ookami spordialase koolituse lepingule.

Loomise eellugu

Mõte uue spordiklubi loomiseks tekkis 2007. aasta talvel aktiivsematel spordiklubis Condor treenivate laste vanematel ja treeneritel. Kui uksed avas uus Condori oma kodumaja Arigato, millest olid unistanud aastaid spordiklubis treenivad lapsed, nende vanemad ja treenerid, oli pettumus suur. Juba rahalistes raskustes olnud Arigato ehituse käigus oli tunda, et klubi Condor presidendile olid treenerid ja laste treeningud jäänud teisejärguliseks. Kõigil neil oli tekkinud tuleviku suhtes ebakindlus.

Uue klubi loomine

Peale mõnede treenerite lahkumist Condorist sai treener Rain Arukaevul ja tema suuremate hoolealuste vanematel (perekonnad Tiitso, Karilaid, Tammemäe, Tammjärv, Priimägi, Lepik) selgeks, et enam vanamoodi edasi minna pole mõtet ja tuleb luua uus judoklubi.

Lõpliku otsuse tegid Peep Tammemäe, Talvit Priimägi, Jüri Truuts ja Rain Arukaevu. Nemad olid ka otseselt uue spordiklubi asutajaliikmed.

Nime valimine

Selge oli see, et klubi nimi pidi tulema looma nimest, sest tahtsime teha ka maskotti. Samuti otsisime jaapanipäraseid nimetusi, sest judo on alguse saanud Jaapanist. Ka pidi selle loomaga seotud legendi saama siduda uue klubi põhimõtete ja eesmärkidega. Selles aitas klubi kõige rohkem Toomas Tammjärv. Oli mitu varianti, kuid tausta ja kõla järgi pidasid klubi asutajad kõige sobilikumaks nimeks Ookami (Ookami: valge hunt, kes võitleb kurjuse vastu).

1. Üldsätted

1.1 Lepingu esemeks on Klubi poolt Õpilasele osutatav teenus ning Poolte vahelised suhted, õigused ja kohustused Õpilase Klubis õppimise ajal.

1.2 Leping jõustub tingimusel, et enne Lepingu allkirjastamist paberkandjal või allkirjastamist või kinnitamist digitaalselt on Klubile esitatud kirjalik Õpilase Klubisse vastuvõtu avaldus ja Klubi on kinnitanud Õpilase Esindajale Õpilase vastuvõttu avalduse alusel.

1.3 Lepingu allkirjastamisega annab Esindaja nõusoleku, et Õpilane asub Klubis õppima, sh esindab Klubi võistlustel, ning Lepingu allkirjastamisel kantakse Õpilane Lepingu tingimustel Klubi õpilaste nimekirja.

2. Õppetöö

2.1 Kool juhindub õppetöö korraldamisel Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud Klubi õppekavast, õppetöö toimub tunniplaani alusel.

2.2 Õppeaasta algab 19. augustil ja kestab uue õppeaasta alguseni järgmisel kalendriaastal.

2.3 Õppetöö toimub üldhariduslike koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega vastavalt Klubi tunniplaanile. Täiendavalt toimub õppe- ja treeningtöö treeninglaagrites, võistlustel, individuaalõppe korras või muul viisil korraldatud õppetööna.

2.4 Üldhariduskoolide koolivaheaegadel on Klubil õigus tunniplaanijärgset õppetundide arvu vähendada või suurendada.

2.5 Õppetöö viiakse läbi Klubi poolt valitud õppetööks sobilikes paikades, mis vastavad õpperühmade ja õppeperioodide spetsiifikale. Õppetöö toimumise aeg ja koht avaldatakse Klubi tunniplaanis/trennigraafikus.

2.6 Klubi õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse Õpilaste vanust, kehalisi võimeid, sportlike tulemuste dünaamikat, treeningrühmade soovituslikke täituvuse norme, õppekavast lähtuvaid treeningkoormuste nõudeid jms. Õpperühma vahetamine Esindaja või Õpilase soovil on lubatud üksnes Klubi sellekohasel eelneval nõusolekul.

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1 Pooltel on kõik seaduse, Klubi õppekava, käesoleva Lepingu ja Dojo reeglitega (kättesaadav Klubi kodulehel) neile antud õigused ja pandud kohustused.

3.2 Klubil on lisaks mujal sätestatule õigus:

• 3.2.1 teha muudatusi treeningute töökorralduses, sealhulgas muuta treeningute toimumisaegu, teatades sellest Esindajale mõistliku aja ette;
• 3.2.2 sulgeda treeningrühm selle olulisel alatäituvusel ja paigutada Õpilane teise treeningrühma Esindaja sellekohasel eelneval nõusolekul;
• 3.2.3 Õpilane Klubist välja arvata ning Leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada juhul, kui Õpilane või Õpilase Esindaja rikub teadlikult ja korduvalt Lepingu tingimusi, sh Dojo reegleid; kui Õpilane segab oma käitumisega treeningtööd ning teisi Õpilasi, mis takistab treeningtöö läbiviimist; kui Õpilane või Esindaja rikub Klubi mainet; kui Õpilane puudub põhjuseta õppetööst kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul või kui Õpilase eest on tähtajaks tasumata kahe järjestikuse kalendrikuu õppemaks või õppemaksu võlg kokku ületab kahe kuu õppemaksu;
• 3.2.4 teha Õpilase Esindajale taasesitatavas kirjalikus vormis ettepanek muuta Lepingu tingimusi, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette.

3.3 Klubi kohustub:

• 3.3.1 looma Lepingu tingimustel Õpilasele võimalused Klubis judoalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks ning üldfüüsiliseks arenguks vastavalt Õpilase eale ja arengule;
• 3.3.2 võimaldama Õpilase osavõttu treeningutest vastavalt Õpilase vanuse- ja treeningrühma graafikule kogu õppeaasta jooksul;
• 3.3.3 tagama Õpilasele treeningkoha vastavalt kinnitatud treening- ja tunniplaanile ning õppetööks vajaliku spordiinventari;
• 3.3.4 viima läbi treeninguid kvalifitseeritud treenerite juhendamisel Klubi treening- ja õppekavade alusel;
• 3.3.5 tegutsema ja käituma Õpilase huvides parimate kavatsustega ja toetama Õpilast tema arengus;
• 3.3.6 edastama õpilase eest tasutud õppemaksu kohta info Maksu- ja Tolliametile Tulumaksuseaduse § 57¹ lõike 6 alusel. Klubi poolt esitatavasse koolituskulude INF3 deklaratsiooni märgitakse isik, kelle arveldusarvelt õppemaks laekus.

3.4 Õpilasel on õigus Klubist välja astuda omal soovil. Sellekohasel soovil esitab Õpilase Esindaja kirjaliku väljaastumise sooviavalduse Klubi juhtkonnale vähemalt 30 kalendripäeva enne õppetöö peatamise algust. Klubi kohustub vastama väljaastumise sooviavaldusele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates avalduse kättesaamisest. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine Õpilase või Õpilase Esindaja soovil ei vabasta Lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustustest. Õpilase väljaastumisel Koolist on tal kohustus koheselt tagastada talle Kooli poolt kasutada antud vara.

3.5 Õpilane kohustub:

• 3.5.1 osalema õppetöös vastavalt Klubi õppekavale ja tunniplaanile. Täiendavas õppetöös osalemine treeninglaagrites vastavalt eale ja arengule on soovitatav;
• 3.5.2 osalema oma vanuseklassi võistlustel eeldusel, et Õpilase treener peab Õpilase osalemist Õpilase arengutaset arvestades vajalikuks;
• 3.5.3 esindama võistlustel klubidest Klubi. Õpilane võib esindada võistlustel teist kooli (näiteks üldhariduskooli) juhul, kui seda nõuab võistluste juhend. Õpilane võib esindada võistlustel teist klubi vaid juhul, kui Klubi annab selleks eelneva nõusoleku.

3.6 Õpilase Esindajal on õigus:

• 3.6.1 saada teavet treeningute korralduse ja õppekava kohta;
• 3.6.2 saada treenerilt tagasisidet treeningute ning Õpilase arengu kohta;
• 3.6.3 arvata tema poolt Klubile tasutud õppemaksu summad enda deklareeritavast tulust maha vastavalt Tulumaksuseaduse § 26;
• 3.6.4 taotleda Lepingus sätestatud tingimustel õppemaksu vähendamist.

3.7 Õpilase Esindaja kohustub:

• 3.7.1 tagama, et Õpilane on teadlik Lepingust ja Dojo reeglitest tulenevatest õigustest ja kohustustest, ja toetama Õpilast tema kohustuste täitmisel, sh varustama Õpilast treeninguteks vajalike vahenditega ning tagama Õpilase treeningutele õigeaegse tulemise ja lahkumise;
• 3.7.2 hoiduma tegevustest, mis võiks takistada Õpilase osavõttu koolitus- ja treeningtegevusest ning võistlustest;
• 3.7.3 hoidma end kursis Klubi poolt tema e-posti aadressile saadetud teadete ja dokumentidega ja Klubi interneti kodulehel avaldatava info ja dokumentidega;
• 3.7.4 teavitama Klubi kirjalikult Õpilase tervislike erivajaduste olemasolust;
• 3.7.5 teatama Klubile viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võiks takistada Õpilase osavõttu koolitus- ja treeningtegevusest ning võistlustest;
• 3.7.6 edastama õigeaegselt Klubile või kolmandale isikule andmed, mis on vajalikud seaduse, õigusaktide ja määrustega sätestatud kohustuste täitmiseks, sh koheselt teavitama Klubi taasesitatavas kirjalikus vormis enda või Õpilase isikuandmete muutustest, kinnitama vastavalt nõuetele oma lapse spordiklubi jms;
• 3.7.7 hüvitama Õpilase pahatahtliku või hoolimatu käitumise tagajärjel tekitatud kahju Klubile või Klubi vastutusel olevale varale, isikutele või kolmandate isikute varale;
• 3.7.8 tasuma Lepingus ettenähtud korras õppemaksu.

4. Tasud, maksetingimused ja tasumise kord

4.1 Õppemaks koosneb treeningtasust regulaarse ja pideva treeningtegevuse ja õppetöö eest ning kohatasust vastavalt Klubi hinnakirjale.

4.2 Õppemaks sisaldab tasu õppetöö korraldamise eest vastavalt Lepingus ettenähtud õppekavale.

4.3 Õppemaks ei sisalda Õpilase varustuse, treeninglaagrite ja võistlustegevusega seotud kulusid. Treeninglaagrites ja võistlustel osalemise eest tasutakse eraldi, vastavalt treeninglaagri või võistluse maksumusele.

4.4 Treeningtasu tasumise kohustuslik periood on Õpilase treeningrühma õppetöö periood (harilikult augusti II pool kuni juuni I pool, k.a). Suveperioodil makstakse treeningtegevuse eest vastavalt treeningute toimumisele.

4.5 Ajutine treeningutel ja õppetöös mitteosalemine ei vabasta treeningtasu/õppemaksu tasumisest, kuid pikemaajalise haiguse (20 või enam järjestikust kalendripäeva kuus) tõttu puudumise puhul on võimalus taotleda treeningtasu vähendamist järgneva kuu õppemaksu arvest vastavasisulise taotluse alusel. Sellekohase avalduse esitab Õpilase Esindaja koos põhjenduse või avalduse aluseks olevate dokumentidega (arstitõend vms) Klubi juhatusele ja Õpilase treenerile hiljemalt ühe (1) kuu jooksul pärast puudumist. Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb Klubi hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse esitamisest ning otsus langetatakse igal konkreetsel juhul eraldi.

4.6 Kohatasu rakendub suveperioodil, kui treeninguid ei toimu ja/või Õpilane treeningutel ei osale.

4.7 Õppemaks (treeningtasu/kohatasu) ning muud tasud kinnitatakse Klubi juhatuse poolt hinnakirjas õppeaasta/hooaja alguseks, kuid mitte hiljem kui 15. augustiks.

4.8 Klubi kinnitab hinnakirja üks kord aastas ning üldjuhul õppeaasta/hooaja vältel hinnakirjajärgseid tasusid ei muudeta. Juhul, kui riik või kohalik omavalitsus alandab või loobub toetus(t)e arvutamise aluseks olevast riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse toetussummast, on Klubil õigus muuta Lepinguga kokkulepitud tasu(de) suurust ka õppeaasta/hooaja keskel.

4.9 Hinnakirjajärgsed hinnad on toodud Õpilase kohta kuus ja kehtivad vähemalt 7-aastastele Õpilastele, kes saavad sporditegevuse toetust Tallinna või Viimsi kohalikult omavalitsuselt ja märgivad toetuse saajaks Klubi. Teistele, kes määravad sporditegevuse toetuse saajaks mõne teise klubi või jätavad KOV kinnituse hiljemalt 30. novembriks tegemata, lisandub õppemaksule vastavalt hinnakirjas toodule lisatasu. Kinnituse toetuse saamiseks saab teha Tallinna linna kodulehel või www.eesti.ee. Rahvastikuregistri alusel Viimsis või Tallinnas mitte elavatel peredel on soovitav taotleda sporditegevuse toetust kohalikult omavalitsuselt.

4.10 Keila sissekirjutuseta Keila treeningrühma Õpilase eest taotleb soodustust Klubi ning soodustus rakendub pärast seda, kui Esindaja on Õpilase osalemise kinnitanud. Juhised nimetatud kinnituse andmiseks saadab Klubi Esindaja e-posti aadressile.

4.11 Õpilased, kes liituvad Klubiga kalendriaasta keskel, on Klubil võimalik lisada alles järgneva kalendriaasta sporditegevuse toetuse taotlusesse ja kohaliku omavalitsuse toetusega õppemaks saab hakata uuele liitujale kehtima liitumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Varem üksnes juhul, kui Klubil on võimalik asendada Klubist lahkunud toetust saanud samas vanuses Õpilane.

4.12 Majanduslikult vähekindlustatud peredel, kahe või enama Õpilase treenimisel või heade sportlike saavutustega Õpilastele on võimalik taotleda õppemaksu vähendamist. Selleks esitab Esindaja vastavasisulise taasesitatavas kirjalikus vormis taotluse, mille vaatab läbi Klubi juhatus koostöös treeneriga ning teeb seejärel otsuse. Enne taotluse esitamist ei tohi olla liikmemaksu võlgnevust.

4.13 Õppemaks (treeningtasu/kohatasu) ja muud maksed tasutakse Klubi arveldusarvele vastavalt Esindajale esitatud arvele. Õppemaks kehtib Õpilase kohta kalendrikuus ja see tasutakse jooksva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandeid saab sooritada üksnes õppemaksu arvele märgitud viitenumbriga.

4.14 Õppemaksu ei tagastata, kui Leping lõpetatakse Õpilase või Esindaja algatusel või Õpilase või Esindaja poolse Lepingu rikkumise tõttu.

5. Lepingu kehtivus

5.1 Leping on tähtajatu ja jõustub alates selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt.

5.2 Leping lõpeb:

• 5.2.1 Õpilase Klubist väljaarvamisega vastavalt Lepingu punktile 3.2.3;
• 5.2.2 Õpilase Klubist väljaarvamisega vastavalt Lepingu punktile 3.4;
• 5.2.3 Klubi tegevuse lõpetamisega või Lepingus nimetatud erialal treeningute pakkumise lõpetamisega.

5.3 Lepingu lõppemine ei vabasta Esindajat Lepingu kehtimise ajal Lepingu alusel tekkinud kohustuse täitmisest, sh kohustub Esindaja tasuma Klubile treeningtasu kuni Lepingu lõppemiseni ning likvideerima kõik Klubi ees olevad võlgnevused.

5.4 Lepingu lõppemisel on Esindajal kohustus koheselt tagastada talle Klubi poolt kasutada antud vara.

6. Lõppsätted

6.1 Lepinguga reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest, samuti Eesti Judoliidu poolt kehtestatud juhenditest, reeglitest, volikogu ja juhatuse otsustest.

6.2 Kõik Lepingu muutmise kokkulepped vormistatakse kirjalikult.

6.3 Lepingu tingimusteks ei loeta Lepingu poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, milles ei ole Lepingus kirjalikult kokku lepitud.

6.4 Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt Harju Maakohtus.

6.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt / kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks.

Jigoro Kano, judo rajaja

Dr Jigoro Kano on sündinud 28. oktoobril 1860. aastal Jaapanis Mikages. Olles 17-aastane, astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. Ta lõpetas ülikooli 1881. aastal. Hiljem sai Kanost ühe aadlikooli rektor ja professor.

16-aastasena alustas ta tegelemist ju-jitsuga. Tema esimeseks ju-jitsu õpetajaks oli sensei Teinosuke Yagi, kes õpetas talle ju-jitsu põhiprintsiipe. Hiljem on ta õppinud selliste ju-jitsu meistrite käe all nagu sensei Hachinosuke Fukuda, Masatomo Iso ja Tsunetoshi Iikobo.

Pärast Kano nimetamist instruktoriks ja inspektoriks privilegeeritud Gakusjuini Lütseumis alustas ta õpitud ju-jitsu tehnika ümbertöötlemist, analüüsides vanu käsikirju ja süstematiseerides arvukate koolide tehnikaid. Ta pidas võimalikuks, et saab ühendada parimad tehnikad erinevatest koolidest üheks süsteemiks ning luua kehalise kasvatuse programmi, mis haarab vaimseid ja kehalisi oskusi.

27-aastasena tegi ta esimesed märkmed judo tehnika alal. Kuid alles 62 aasta vanuselt pidas ta võimalikuks üldistada talletatud kogemused ja kirjutada raamat judost. Hiljem valiti J. Kano Jaapani Kehakultuuri ministriks.

Kano osales Kairos Olümpiakomitee kongressil, kus arutati lähenevate olümpiamängude ettevalmistust. Kano valiti Jaapani Olümpiakomitee liikmeks 1909. aastal. See, et järgmised olümpiamängud pidid toimuma Jaapanis, oli suurel määral prof J. Kano teene. Ühtlasi oli Kano esimene Aasiast pärit ROK-i liige. Pöördudes tagasi Kairost suri prof Jigoro Kano 4. mail 1938. aastal.

Judo sünd ja areng

Jigoro Kano oli veendunud, et toore jõu vastu saab meisterlikkus, ning ta asus otsima neid võimalusi. Ju-jitsus nägi ta palju plusse, aga ka miinuseid. Suurimaks miinuseks pidas ta nõrka julgestust. Paljud võtted (kägistamine, valuvõtted, löögid) olid eluohtlikud.

Nii 1882. aastal, olles võtnud kõigist ju-jitsu koolidest parimad heite- ja võitlustehnikad, lisades mõned omad (sealhulgas efektiivse enesejulgestusena kukkumistehnika) ja kõrvaldades sellised ohtlikud tehnikad nagu jala- ja käelöögid, tutvustas Kano oma uut süsteemi: judot, mida ta hakkas õpetama samal aastal rajatud judokoolis Kodokan. Ta nimetas oma treeningsüsteemi Kodokan Judo.

Kano püüdis judot laiendada üldrahvalikuks kehalise arengu vahendiks. Ta jätkas tehnika täiustamist ja treeningmetoodika väljatöötamist, samaaegselt täiustades ka judo reegleid. Tema praktiline tegevus oli rajatud kindlale teaduslikule alusele. Kano uude õpetusse suhtusid halvakspanuga ju-jitsu vanad meistrid. Kuna Tokio politsei oli huvitatud käsivõitluse õpetamisest, siis korraldati võistlus selgitamaks parimat kunsti. Nii toimus 11. juunil 1886. aastal Shiba Parkis Yayoi pühamus võistlus Totsuka-ha yoshin-ryu ju-jitsu ja Kodokan judo kooli vahel. Välja pandi 15 parimat õpilast. Kano õpilased võitsid võistluse. See tõestas judo ülekaalu ja ta võeti kasutusele politseis, armees ja koolides. Jaapani esimesed meistrivõistlused judos peeti 1925. aastal.

Vastase tasakaalust väljaviimine tema heitmiseks on J. Kano õpetuse nurgakiviks. Judo meetod seisneb vastase jõu suunamises tema enese vastu: lisades ründaja jõule oma jõu, saavutatakse võit kõige tõhusamal viisil.

Judo on võrdselt nii sport kui ka kunst. Meisterlikkus ja kõrge tehniline tase viivadki judo lõppeesmärgile. Judo eeldab täiuslikkust ning tähtis pole mitte niivõrd võit, kuivõrd see, kuidas võit saavutatakse. Võtete eest saadud punkte ei liideta: üks täiuslik heide on rohkem väärt kui hulk ebatäiuslikke.

J. Kano töötas välja tehnika klassifikatsiooni, esitades judo õppimiseks suurepärase süsteemi õpilasest õpetajani, algajast meistrini. Ta jaotas judotehnika kõigepealt kaheks: püstiheidete tehnika (nage-waza) ning maasvõitlustehnika (ne-waza), kuhu kuuluvad kinnihoidmistehnika (osaekomi-waza), kägistamistehnika (jime-waza) ja valuvõtted (kanzetsu-waza).

Tänapäeva Jaapanis kujutab judo endast sügavalt läbimõeldud riiklikku kasvatussüsteemi, hästi organiseeritud pedagoogilist protsessi isiksuste kujundamiseks, rahva kehalise ja vaimse rikkuse arendamiseks. Judost on saanud kasvatussüsteem, mis teenib üllaid eesmärke: õpetab viisakust, lugupidamist, tagasihoidlikkust ja õilsust ning kaitseb headust, samal ajal aga kasvatab osavust, kartmatust ja oskust võidelda ülekohtu ja kurjuse vastu. Judo on Jaapani elustiiliga läbi põimunud, lasteaias ja koolis on judo kohustuslik. Sõjajärgsel perioodil oli judo Jaapanis ajutiselt keelatud. 1950. aastast algas uus judobuum ja koolide programmides leidis kaitsekunsti õppimine taas kindla koha.

Kaasajal on judo ületanud oma endised piirid ja temast on saanud laialt tunnustatud spordiala, mis kuulub kindlalt olümpiamängude programmi. Judo sisu on muutunud ja on muudetud võistlusmäärusi. Aja jooksul on välja kujunenud erinevad suunad ja koolkonnad. Maailma paljudes maades on judo propageerijateks olnud Jaapani treenerid ning sellepärast on need koolkonnad põhiliselt üksteisega sarnased. Vene judokoolkonnal on palju sarnaseid jooni rahvusmaadluse samboga.

Kodokan

22-aastasena rajas Jigoro Kano Tokiosse oma kooli, mis sai nimeks Kodokan. „Ko“ tähendab õppimist, meetodit, praktikat, „do“ teed ja rada, „kan“ saali ja kohta. Niisiis tähendab Kodokan „kohta tee õppimiseks“.

Algselt asus Kodokan Shitaya linnaosas Eishoji budismitemplis. Kano sai õiguse kasutada templi nelja ruumi. Kõige suurema ruumi (12 x 18 jalga) sisustas ta dojoks (treeningsaaliks), kus alustas oma uue süsteemi, judo, õpetamist.

Kodokan judo embleem ja märk on punase südamikuga valge kirsiõis. Kirsiõis (sakura) kujutab inimese elu oma lühiduse ja iluga, selle taustal pead ennast nägema eluvõitluse puhtuses (valge) ja kires (punane). Valge ja punane (rahu ja päike) on ka Jaapani lipu värvid.

Esimesel aastal oli Kanol üheksa õpilast, kes innuga õppisid õhtuti judo saladusi. Kano kohtles neid kui külalisi ja puuduvad andmed harjutamismaksu kohta. Oma esimeses koolis elas Kano koos oma õpilastega. Aasta möödudes jäid aga vana puust templi ruumid kooli jaoks liiga kitsaks ning seetõttu viidi tatami (judomatt) Inglise Kirjanduse ja Poliitökonoomia Instituudi ruumidesse, kus Kano töötas direktorina.

Hiljem rajati Kodokani Dan-järgu Kandjate Assotsiatsioon (Kodokan Dan Grade Holders Association). Pikka aega eksisteeris Kodokan oma looja J. Kano kapitalil. Kuna õpilasi tuli üha rohkem ja kulud kasvasid, pidi Kano hakkama võtma sisseastumismaksu ning maksu eksami eest. Aja jooksul elas süsteem läbi suure muutuse ja Kodokan muutus asutuseks.

Tolleaegne USA president Theodore Roosevelt oli üks esimesi välisriigi kõrgetest aukandjatest, kes õppis judot Kodokanis. Tema tänukirja J. Kanole säilitatakse Kodokani muuseumis tänapäevani. Judotunde võtsid enne 1912. aastat Kodokanis veel asjahuvilised Inglismaalt, USA-st, Koreast, Hiinast, Indiast, Prantsusmaalt ja Kanadast. Tänaseks on aga selle kooli lõpetanud mitmetest rahvustest mehed ja naised ning nende arv ulatub juba miljonitesse.

Bunkyo rajoonis Kasuga tänaval, umbes 1 km kaugusel endisest, viidi lõpule uue Kodokani seitsmekorruselise hoone ehitus, mis oli suurim maailmas spordisaalide poolest. Alates 1965. aastast asub Kodokanis ka Rahvusvahelise Judoföderatsiooni peakontor.

Peale Jigoro Kano surma 1938. aastal sai Kodokani direktoriks Nango Jiro, kuna Kano poeg Risei oli veel liialt noor, et asuda sellisele ametikohale. 1946. aastal andis Jiro direktori funktsioonid üle J. Kano pojale Risei Kanole, kaasaegse judo rajajale. 1979. aastal läks Risei Kano erru ja Kodokani uueks presidendiks sai tema poeg Yukimitsu Kano.

Täpselt 102 aastat peale judo sündi avati ametlikult uus Kodokani Rahvusvaheline Judo Keskus (Kodokan International Judo Centre).

Judo levik maailmas

Eurooplased tutvusid judoga 1889. aastal, mil J. Kano teostas turnee Euroopasse, et tutvuda sealsete kasvatussüsteemidega ning samaaegselt propageerida judot. Sel ajal kuulus judo kui rahvuslik õppeaine Jaapani koolide programmi. Kano tegi kokku kaheksa reisi välismaale, levitades ja õpetades Kodokani judo printsiipe.

Üks J. Kano edukaimaid õpilasi Yoshiki Yamashita saadeti 1903. aastal USA-sse, kus viimane avas oma kooli, mis võitis lühikese ajaga suure populaarsuse. Yamashita demonstreeris judot koos oma õpilastega Valges Majas president Theodore Rooseveltile, kes külastas hiljem Yamashita treeninguid. Demonstratsioonesinemine toimus ka West Pointis sõjaakadeemia kadettidele.

Venemaal hakkas judo levima peale 1905. aasta Vene-Jaapani sõda, kuid harrastajate ring piirdus vaid üksikute asjaarmastajatega. Vladivostokis hakkas 1914. aastal judot õpetama V. Oštšepkov, olles ise selle omandanud Jaapanis. V. Oštšepkov oli esimene eurooplane, kellele omistati Kodokanis must vöö. 1931. aastal lülitati judo Moskva Kehakultuuriinstituudi õppeprogrammidesse. 1938. aastast Nõukogude Liidus judot enam ei harrastatud: judosüsteem töötati ümber ja siitpeale hakati seda ala nimetama samboks. Alles siis, kui judo oli olümpiamängude kavva arvatud ja esimesed olümpiamängudki sel alal peetud, hakati judole kui spordialale uuesti tähelepanu pöörama. 1973. aastal loodi NSVL Judoföderatsioon.

Inglismaal hakkas see spordiala arenema XX sajandi algul, pärast seda kui jaapanlane Yukio Tani oli võitnud saareriigi paremad asjaarmastajatest maadlejad ja poksijad. Oma judokooli Budokwai asutas Londonis Kano õpilane prof Gunji Koizumi (7. dan), kes hiljem oli ka alusepanijaks Inglise Judo Assotsiatsioonile. Koizumi panus judole on suur: ta on kirjutanud judo õpikuid, mis on sobilikud tehnika õppimiseks. Inglismaa Judoliit rajati 1948. aastal.

Prof Hanno Ri siirdus Saksamaale ja hiljem Šveitsi levitamaks ja õpetamaks judot neis piirkondades. 1922. aastaks olid judo assotsiatsioonid rajatud ka Brasiilias ja USA-s. Mikinosuke Kawaishi (7. dan) oli judo rajajaks Prantsusmaal. Temagi tegi väärtuslikke panuseid judo arendamisel, avaldades mitmeid judo ja enesekaitse käsiraamatuid. 1929. aastal loodi Prantsusmaa Judoföderatsioon.

Peale II maailmasõda muutusid okupatsiooniväed, mis koosnesid peamiselt Ameerika sõduritest ja ohvitseridest, väga osavaks Jaapani sõjalistes kunstides, eriti Kodokan judos. Selle tulemusena loodi USA-s Armeevägede Judo Assotsiatsioon (Armed Forces Judo Association). Need sõjaväelased viisid kodumaale naastes rohkesti teadmisi Ameerikasse.

Judo on füüsilise ja vaimse õpetuse süsteem

Judo vaimsus:

• heatahtlikkus inimeste vastu,
• mõlemapoolne kasu kõigis tegemistes,
• hea tuju, mitte karmus ega vägivald, vaid järeleandlikkus, paindlikkus ja headus.

Judo olemus (Jigoro Kano): judo on viis, kuidas kasutada nii füüsilist kui ka vaimset energiat kõige efektiivsemalt. Judo lõppeesmärk on selle kasutamine enesetäiustamiseks ja sestpeale anda ühiskonnale positiivne panus. Läbi rünnaku ja kaitsetaktika treeningu hoolitseb inimene oma füüsilise ja vaimse tugevuse eest ja järk-järgult haarab endasse judo põhiolemuse.

Dojo ja käitumisreeglid dojos

Sõna dojo tähendab sõna-sõnalt „tee/viisi kohta“. Dojo on pärit budistlikest kloostritest. See oli munkade palvetamise ja mediteerimise ruum, seetõttu ei ole ka seal käitumine samasugune kui tavalistes spordisaalides. Dojosse tullakse selleks, et iseenda kallal vaeva näha, ennast täiustada ning leida viis, kuidas pidevalt areneda, korrates ja harjutades.

See on sõdalase „tee“, mida me dojos järgime. See ei ole võitlusviis, vaid tee täiustumiseni kaitstes elusid, mille eesmärgiks on kontrollida oma keha ja vaimu. See „tee“ ei otsi võitlust, vaid viise, kuidas võitlust vältida.

Dojos käitumine nõuab traditsioonide tundmist, sest paljud vanad Jaapani kombed on leidnud seal kasutust. Igas dojos võivad nendele lisaks olla veel omad reeglid. Alljärgnevalt on kirjas kõige olulisemad, mille vastu ei tohi eksida.

REI ehk kummardus

REI on judo etiketi osa, austust ja distsipliini peegeldav traditsioon, millega judokas näitab oma lugupidamist ümbritseva suhtes. Seistes sooritades REI-d tuleb kummardada pihast 30 kraadi.

Tee REI, kui:

• astud tatami peale või maha,
• alustad või lõpetad partneriga harjutamist,
• hilined ja sensei lubab sind teistega koos harjutama,
• palud senseilt selgitust.

Dojo reeglid

• Austa iseennast, teisi ja asju, mida sa näed, õpid või kasutad. Ilma austuseta ei ole võimalik ennast avada nendele paljudele headele asjadele, mida sa õpid iseendalt ja teistelt.
• Treeningule tuleb ilmuda õigeks ajaks. Proovi jõuda dojosse enne sensei tulekut, nii näitad head eeskuju teistele.
• Dojo on vaimu ja keha harjutustele pühendatud koht. Dojos valitseb vaikne, puhas, turvaline ja pidulik õhkkond. Kõrvalised asjad tuleb jätta koju, mobiiltelefon tuleb panna hääletu peale.
• Ilma õpetaja loata ei või lahkuda enne trenni lõppu.
• Eriti oluline on isiklik puhtus. On nõue, et varvaste ja sõrmede küüned oleksid lühikeseks lõigatud, et vältida enda ja teiste vigastusi treeningu ajal; jalad pestud ja soeng ei tohiks segada harjutamist. Enne treeningut võta ära ehted, käekell ja torkavad juuksenõelad. Pärast treeningut tuleb end duši all pesta. Samuti peab olema treeningul puhas judogi.
• Tatamile minnes aseta oma jalanõud korrektselt tatami äärde, ninad väljapoole suunatud, astu tatamile ja tee REI.
• Tatamil ollakse ainult paljajalu või sokkides. Jalanõudega tatamile astumist loetakse rängaks judoeetika rikkumiseks.
• Treeningul pannakse tähele sensei või sempai poolt tehtavaid seletusi. Kõik treeningud peavad toimuma ilma kõrvaliste jutuajamisteta: jutustamine segab ja hajutab tähelepanu õpitavale.
• Tatamil tohib istuda rätsepistes (za-zen) või põlvitusasendis (sei-za). Lamamine ja seljaga maadlustsooni poole olemine on rangelt keelatud. See on ohtlik ja seda loetakse judoeetika rikkumiseks.
• Partneri vastu peab alati olema vastastikune austus ja viisakus.
• Treeningu käigus ei tohi süüa ega midagi suus mäluda. See on ohtlik ja seda loetakse judoeetika rikkumiseks.
• Sensei poolt antud juhised ja korraldused tuleb täita ja kui midagi jääb arusaamatuks, tuleb julgelt küsida.
• Iga judokas hoolitseb vabatahtlikult dojo puhtuse eest. Kujuta ette, et dojo on koht, kus sa tahad puhastada oma sisemist mina. Seetõttu on puhas dojo väga oluline. Alati jäta enda järel dojo puhtana ja korras ka teistele kasutamiseks.
• Kasuta energiat otstarbekalt. Ära kasuta õpitut kurjasti, vaid ainult headeks tegudeks.

Võistlused: hinded ja punktid

Kinnihoie (osaekomi) alla 10 sekundi hinnet ei anna. Osaekomi loeb ka väljaspool võistlusala, kui see on alustatud sees. Viike tunnistatakse ainult meeskondlikus arvestuses.

Karistused (uuendus 2013. aastast)

• Kolm shidot ja neljas on hansoku-make (3 hoiatust ja siis järgneb diskvalifitseerimine).
• Shidod ei anna punkte vastassportlasele, loevad ainult tehnilised hinded (shidod märgitakse siiski tabloole, ent ei anna vastassportlasele hinnet).
• Valuvõttetehnika ja kägistamistehnika jätkub ka matist väljas, kui tehnika on alustatud mati sees ja on efektiivne.
• Golden Score'i aeg on piiramatu (hanteid pole).
• Juhul kui matši lõpus on seis võrdne, võidab see sportlane, kellel on vähem shidosid. Kui aga matš läheb lisaajale, siis kaotab see, kes saab esimesena shido, või võidab see, kes saab esimesena hinde.

Kohtuniku žestid

• Ippon: kohtunik tõstab ühe käe peopesa poolt ettepoole suunatuna kõrgele pea kohale.
• Waza-ari: tõstab ühe käe väljasirutatult külgedele, õla kõrgusele, peopesa allapoole.
• Waza-ari awasete ippon: esimene waza-ari žest, siis ippon žest (kui judokas teeb teise waza-ari hindelise heite).
• Yuko: tõstab ühe käe, peopesa allapoole, 45 kraadi oma kehast.
• Osaekomi: sirutab käe ette, peopesa allapoole, ja suunab käe judokate kohale.
• Osaekomi toketa: tõstab ühe käe ette ja liigutab seda kiirelt paremalt vasakule kaks või kolm korda.
• Hiki-wake (viik): tõstab ühe sirge käe kõrgele õhku ja viib selle enda ette (pöial ülevalpool) ning hoiab seda seal mõnda aega.
• Hajime: häälkäsklus võistluse alustamiseks või jätkamiseks.
• Matte (katkesta): tõstab ühe käe õla kõrgusele paralleelselt tatamiga, sõrmed ülespoole suunatud, et ajavõtja saaks aja kinni panna.
• Soremade: häälkäsklus võistluse (kinnihoide) lõpetamiseks.
• Otsuse tühistamine: kohtunik kordab ühe käega sama žesti, tõstes samal ajal teise käe pea kohale ette ja liigutab seda paremalt vasakule kaks või kolm korda.
• Judogi korrigeerimine: kohtunik ristab käelabad vöö kõrgusel, vasak üle parema, peopesad suunaga sissepoole.
• Karistuse määramine (shido, hansoku-make): viitab rusikas käe nimetissõrmega karistada saanud võistleja suunas.

Vaata vööprogrammi →

Uksekaart on kohustuslik kõigile Foruse Spordihoones treenivatele lastele. Palume igal lapsevanemal veenduda, et lapsel oleks toimiv kaart.

Hind

Uue uksekaardi hind on 5 € ning summa lisatakse järgmise kuu treeningarvele.

Miks me seda palume

Ajutiste kaartide kaduma minemine on muutunud liiga sagedaseks ning tekitab klubile lisakulu. Seetõttu soovime, et igal lapsel oleks oma nimeline ja toimiv uksekaart — see lihtsustab nii meie kui Foruse Spordikeskuse tööd.